Aasta Vene sanktsioonidest - kuidas läheb Eesti põllumajandusel?

Kui oluline on põllumajandussektor Eesti majandusele? 2014. aasta seisuga töötas põllumajanduses veidi üle 16 000 inimese, mis moodustas 4% kõigist töötajatest. Loomulikult on põllumajandusettevõtete tähtsus suurem maapiirkondades ja mõnes vallas võib kohalik farm olla kõige suurem tööandja.

Põllumajandussaaduseid ja –teenuseid toodeti eelmisel aastal ligi 900 mln euro eest ja puhast lisandväärtust majandusele 222 mln euro eest. Võrdluseks – kokku toodeti Eesti majanduses lisandväärtust ligi 17 miljardi euro eest. Kuigi põllumajanduse rahaline panus tundub olevat väike, paneb kodumaine tooraine aluse Eesti toiduainetööstusele, mis on väga suur tööandja ja rahvusliku rikkuse kasvataja.

Mida Eesti põllumajandussektor toodab? 2014. aastal oli Eesti põllumajandustoodangus tähtsaim osa loomakasvatusel, mis moodustas 48% kogu põllumajandustoodangu väärtusest. Taimekasvatuse koguväärtus oli 43%, ülejäänud toodangu moodustasid erinevad teenused ja muu toodang.

Toodetest oli kõige tähtsamal kohal piim, mida toodeti mullu pea 250 mln euro väärtuses ja mis moodustas 58% kogu loomakasvatustoodangust. Ohustatud sead olid aga auväärsel teisel kohal – 20% loomakasvatustoodangust. Lindude ja veiste osakaal loomakasvatuses oli kummalgi 7%, Muude toodanguliikide osakaal oli juba väiksem.

Taimekasvatustoodang oli mõnevõrra kirevam: kõige enam toodeti rahalises väärtuses nisu (24%), kuid märkimisväärse osa toodangust moodustasid ka erinevad rohusöödad (19%), oder (16%), raps (14%). Eestlaste lemmik kartul moodustas taimekasvatuse kogutoodangust 12%.

Kuidas on muutunud oluliste põllumajandussaaduste hinnad? Võrreldes 2013. aastaga on kõigi peamiste põllumajandussaaduste hinnad langenud. Kõige rohkem on odavnenud piim – kui eelmise aasta veebruaris oli tootjal tonni piima eest võimalik saada üle 400 euro, siis selle aasta juuliks oli hind langenud pea 230 euroni.

Lisaks Vene sanktsioonidele on piimahinna languse taga piimatootmise kvoodisüsteemi lõppemine Euroopa Liidus, mis pakkumist suurendab ja hinda alla surub. Regionaalselt mõjutab piimahinda Baltikumis ka lehmade väljas karjatamisest tulenev sesoonsus: pakkumine on suvel kõrgem ja hind madalam.

Madalad hinnad on pannud raskesse seisu ka seakasvatajad. Kui 2013. aastal maksti sigade kokkuostul tonni eest 1800 eurot, siis nüüd tuleb kasvatajatel leppida 1550 euroga tonnist. Mõnevõrra paremini on läinud teraviljakasvatajatel, kes võrreldes 2013. aastaga on hinnas kaotanud vähem kui 10%.

Piima ja sealiha odavnemine on suuresti tingitud Venemaa kehtestatud sanktsioonidest, mis juba aasta aega takistavad Eesti põllumeestel ja toidutootjatel sinna liha- ja piimatooteid turustada. Teravilja ja rapsi hinda on mõnevõrra kärpinud eelmiste aastate väga hea saagikus ja seetõttu suurenenud pakkumine.

Mis on toimunud põllumajandussaaduste ekspordis? Põllumajanduse ekspordi mõõtmine on mõnevõrra keerukas ülesanne, sest sortiment on lai ja vastavalt väärindamise ulatusele liigitatakse tooted eri kaubagruppide alla. Samuti ei ole kõik välismaale müüdavad toormed ja tooted vaid Eestimaist päritolu. Elusloomad, loomsed ja taimsed tooted on viimastel aastatel moodustanud umbes 5% Eesti koguekspordist. Lisades sellele rasvade ja valmistoidukaupade väljaveo, siis on põllumajanduslikku päritolu kauba osa ekspordis 10%.

Olulisemad väljaveoartiklid on piim, piimatooted ja munad; erinevad joogid ja alkohol; kalad- ja kalatooted; liha ja lihatooted ning teravili. Aasta esimese viie kuu põhjal on põllumajandussaaduste ja toiduainete väljavedu kahanenud 15% võrra. Võttes arvesse Vene turu sulgemist ja asjaolu, et samal ajal on mitmete kaubagruppide hinnad märkimisväärselt odavnenud, siis on nii väike langus isegi üllatav. Vähenemine on tulnud just loomsete toodete ja valmistoidu ekspordi arvelt, taimsete toodete eksport on esimese viie kuu võrdluses eelmise aasta algusega hoopis 16% kasvanud.

Suurematest kaubagruppidest on enim vähenenud piima, piimatoodete ja munade väljavedu (-37%), samuti jookide ja alkoholi eksport (-36%). Samas näiteks teravilja väljavedu on kahe aasta esimese viie kuu võrdluses lausa kahekordistunud.

Teravilja eksporti on suurendanud eelmise aasta hea saak, mida 2014. aasta jooksul välja vedada ei jõutud. Sihtriikidest on langus olnud suurim loomulikult Venemaa suunal – pea 60%. Kui eelmise aasta esimese viie kuu põhjal oli Venemaa põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi sihtriigina esikohal, siis sel aastal on Venemaa langenud lausa neljandale kohale.

Ka teistesse peamistesse sihtriikidesse on väljavedu vähenenud Soome -1%, Lätisse -12% ja Leedusse -23%. Mõnevõrra on suudetud ümber orienteeruda Saksamaa, Rootsi ja teiste riikide turule.

Mida toob põllumajandusele tulevik? Lähiajal on eelkõige Eesti liha- ja piimatootjate jaoks kriitilise tähtsusega uute turgude leidmine. Venemaa sanktsioonid jäävad suure tõenäosusega kehtima pikaks ajaks ja konkurents on seetõttu tihe.

Paremad väljavaated on ettevõtjatel, kes suudavad oma toodangu säilivusaega pikendada, mis võimaldab seda eksportida kaugematesse paikadesse. Euroopa Komisjoni hinnangul on keskpikas perspektiivis väljavaated nii liha- kui piimatoodetele soodsad tänu pidevalt kasvavale maailmanõudlusele. Abiks on ka euro odavnemine paljude teiste valuutade suhtes.

Seakatku levik on juba lõpetanud mitme tootja tegevuse ja ohustab teisi müügipiirangutega. Taudi levikule edukalt vastumeetmeid rakendanud põllumeeste võimalused oma kaupa turustada, peaksid väheneva pakkumise tõttu aga hõlbustuma. Teraviljatootjate elu tundub lähiajal olevat pigem rahulik.